Manon Lescaut

Pr?vost Abb?

“Mu Jumal! Manon, mu kallis, te nutate!” h"u"uatasin ma. “Te olete pisarateni kurb, kuid ei r"a"agi mulle s~onagi oma muredest.”

Ta vastas vaid m~one ohkega, mis mind veel rahutumaks tegi. T~ousin v"arisedes lauast, anusin teda tormakalt, et ta mulle oma pisarate p~ohjuse avaldaks; tema silmi kuivatades tulid mul endal ka pisarad silma; olin pigem surnud kui elus. Minu valu ja hirm oleksid isegi metslase heldima pannud.

Sellal kui ma niiviisi temaga tegelesin, kuulsin inimesi trepist "ules tulevat. Koputati tasakesi uksele. Manon suudles mind, libises mu k"ate vahelt v"alja ja lipsas magamistuppa, mille ukse ta k"ahku enda j"arel sulges. Kujutasin ette, et ta tahtis oma veidi korratut v"alimust v~o~oraste pilkude eest varjata. L"aksin ise avama.

Vaevalt olin ukse lahti teinud, kui minust haarasid kinni kolm meest, kelles ma isa teenrid "ara tundsin. Nad ei kasutanud mingit v"agivalda; kaks hoidsid mu k"asi kinni, kuna kolmas soris taskutes, kust t~ombas v"alja v"aikese noa, mu ainukese relva. Nad palusid mult vabandust, et on sunnitud mu vastu lugupidamatust "ules n"aitama; puhts"udamlikult teatasid nad, et tegutsevad isa k"asul ja et mu vanem vend ootab mind t~ollas. Olin nii jahmunud, et lasin end vastupanu osutamata ja s~ona lausumata "ara viia. Vend ootas mind t~oepoolest. Mind pandi tema k~orvale t~olda istuma ja venna korraldusel algas tuhatnelja kihutamine Saint-Denis’ poole. Vend embas mind hellalt, ent ei "oelnud midagi, nii et mul oli k"ullalt j~oudeaega, et oma ~onnetuse "ule m~otiskleda.

Esmalt "umbritses mind pilkane pimedus, kust ei tunginud l"abi v"ahimatki oletusekiirt. Keegi oli mind julmalt reetnud. Aga kes? Esimesena tuli mulle meelde Tiberge. “Reetur!” m~otlesin. “Kui mu kahtlused ~oigeks osutuvad, on su p"aevad loetud!” Pikapeale aga j~oudsin j"areldusele, et kuna Tiberge mu elukohta ei teadnud, siis ei saanud ta ka kedagi mu j"alile juhatada. Manoni s"u"udistamine tundus mulle kuriteona, mida ma ei saanud oma hingele v~otta. See erakordne kurbus, mis teda minu meelest oli rusunud, ~orn suudlus, mille ta mulle enne toast v"aljalipsamist oli andnud, ja pisarad n"aisid mulle k"ull "upris m~oistatuslikud; ent ma seletasin seda meie "uhise ~onnetuse eelaimusega. Needsin ~onnetut juhust, mis mind temast lahti oli rebinud, ja uskusin lihtsameelselt, et tema on veel palju haletsusv"a"arsemas olukorras kui mina.

M~otiskledes j~oudsin veendumusele, et m~oni tuttav oli mind Pariisi t"anaval n"ainud ja sellest mu isale teada andnud. See m~ote lohutas mind. Arvasin, et p"a"asen vaid etteheidete v~oi m~one karistusega, mida isa mulle oma vanemliku "ulemv~oimuga osaks laseb saada. Otsustasin k~oik rahulikult v"alja kannatada ja t~ootada k~oike, mida mult n~outakse, et endale tagasitee Pariisi kiiremas korras v~oimalikuks teha ja oma kallile Manonile elu ning r~o~om tagasi anda.

L"uhikese ajaga j~oudsime Saint-Denis’sse p"arale. Minu vaikimisest "ullatunud vend arvas, et mul on hirm. Ta asus mind lohutama ja kinnitas, et mul pole isalt mingit karmust karta, kui kavatsen edaspidi oma kohustuste juurde tagasi tulla ja seda poolehoidu v"a"arida, mida isa minu vastu tunneb. Ta lasi mul "o"o Saint-Denis’s veeta, kusjuures ettevaatusabin~ouna paigutati minu tuppa "o"oseks kolm teenrit.

Mulle tegi r"anka valu see, et viibisime samas v~o~orastemajas, kus me Manoniga teel Amiens’ist Pariisi olime peatunud. Peremees ja teenijad tundsid mu "ara ning aimasid mu loo kohta t~ott. Kuulsin neid k"ulalistele seletamas:

“See on ju seesama kena h"arra, kes peatus siin kuus n"adalat tagasi "uhe pisikese preiliga, kellest ta nii sisse oli v~oetud. Ah, kui armas see preili oli! Vaesed lapsed, kuidas nad teineteist hellitasid! K"ull on kahju, et nad "ara lahutati.”

Ma ei teinud kuulmagi ja p"u"udsin "uldse nii v"ahe kui v~oimalik inimeste silma alla sattuda.

Vend oli "u"urinud Saint-Denis’s t~olla ainult meile kahele, milles varahommikul teele asusime. J~oudsime koju j"argmise p"aeva ~ohtuks. Et isa minu suhtes soodsalt meelestada, l"aks vend enne mind tema juurde ja jutustas, kui taltsalt ma olin lasknud end "ara tuua, nii et isa v~ottis mind vastu v"ahema karmusega, kui olin oodanud. Ta heitis mulle ette vaid seda, et olin ilma tema loata "ara l"ainud. Mis puutub mu armsamasse, siis "utles ta, et juhtunu on mulle p"aris paras, kuna olin end sidunud mingi tundmatuga; et ta olevat mind m~oistlikumaks pidanud, aga ta lootvat, et ma olen t"anu sellele v"aikesele seiklusele k~ovasti targemaks saanud. Ma ei kuulnud sellest k~onest muud kui seda, mis mu salam~otetega sobis. T"anasin isa, et tal j"atkus headust mulle andestada, ja lubasin talle, et k"aitun edaspidi kuulekamalt ja korralikumalt. S"udamep~ohjas aga v~oidutsesin, sest selle j"argi, kuidas asjad arenesid, ei kahelnud ma p~ormugi, et mul ~onnestub veel enne hommikut majast minema hiilida.

Istusime ~ohtust s"o"oma. Teised heitsid nalja nii mu vallutuste "ule Amiens’is kui ka mu p~ogenemise "ule ustava armukese seltsis. Kannatasin n"o"oked vapralt v"alja; olin isegi r~o~omus, et saan m~ottes m~olkuvast vestelda. Ent m~oned isa pillatud s~onad sundisid mind eriliselt k~orvu teritama. Ta mainis h"arra B… alatust ja omakasup"u"udlikult osutatud abi… Kuuldes isa seda nime nimetamas, sattusin segadusse ja palusin talt arglikult seletust. Isa vaatas vennale otsa ja p"aris, kas see polnud mulle kogu lugu jutustanudki. Vend vastas, et ma olevat talle teel nii rahulik paistnud, et ta arvanud, et seda vahendit ei l"ahe mu hulluse ravimiseks tarvis. M"arkasin, et isa kaalutles, kas tasub mulle k~oigest r"a"akida. Anusin teda nii tungivalt, et ta mu uudishimu rahuldas, t"apsemalt, rabas mind julmalt k~oige kohutavama t~oega.

Esmalt k"usis ta, kas ma t~oesti uskusin lihtsameelselt, et mu kallim mind armastab. Vastasin julgelt ja kindlalt, et selles pole v"ahimatki kahtlust.

“Ha-ha-haa!” naeris isa t"aiest k~orist. “Suurep"arane! Oled sina ikka kergeusklik, kuid mulle su naiivsus isegi meeldib. Sind on "a"armiselt kahju Malta ordusse saata, mu vaene sevaljee, sest sul on suurep"araseid eeldusi kannatlikuks ja j"areleandlikuks abielumeheks saada.” Ja ta pilkas mind veel k~ovasti minu n~ondanimetatud rumaluse ja kergeusklikkuse p"arast.

Kuna ma kogu aja vaikisin, r"a"akis isa oma juttu edasi ja teatas, et tema arvestuste kohaselt olevat Manon mind Amiens’ist lahkumisest saadik umbes kaksteist p"aeva armastanud.

“Ma tean,” lisas ta, “et sa s~oitsid Amiens’ist "ara eelmise kuu kahek"umne kaheksandal. T"ana on kahek"umne "uheksas. H"arra B… kirjutas mulle "uksteist p"aeva tagasi; oletan, et tal kulus umbes kaheksa p"aeva, et su armukesega l"ahemalt tuttavaks saada; niisiis, kui v~otame maha "uksteist ja kaheksa kolmek"umne "uhest p"aevast, mis j"a"avad eelmise kuu kahek"umne kaheksanda ja praeguse kuu kahek"umne "uheksanda vahele, saame kaksteist v~oi midagi taolist.” Ja ta pahvatas uuesti naerma.

Kuulasin seda k~oike valutava s"udamega, mille kartsin enne seisma j"a"avat, kui see kurb kom"o"odia l~opeb.

“Kui sa enne ei teadnud, et h"arra B… su printsessi s"udame v~oitis, siis n"u"ud peaks see sulle klaar olema,” j"atkas isa. “Peale selle irvitas ta ka minu "ule, p"u"udes mind veenda, nagu p~oleks ta soovist mulle suurt omakasup"u"udmatut teenet osutada, kui sult armukese "ule l~oi. Niisuguselt mehelt n"u"ud k"ull ~oilsaid tundeid oodata ei maksa! Muuseas, ta ei tunnegi mind. Ta sai su armukeselt teada, et sa mu poeg oled, ja et sinust kui t"ulikast olendist vabaneda, kirjutas ta mulle, kus ja millises k~olvatuses sa elad, teatades "uhtlasi, et sinu kinninabimiseks on k~ova k"att vaja. Ta pakkus su l~oksumeelitamiseks oma abi – tema ning su armukese juhtn"o"oride j"argi vend sind parajal momendil "ullataski. Nii v"ahe su v~oit siis p"usiski! Sa oskad k"ull kiireid vallutusi teha, kulla sevaljee, aga sa ei oska neid s"ailitada.”